Veel angervaksasiirupit

Tooni erinevus tuleb seekord suhkrust. Tumedam siirup on tehtud pruuni, rafineerimata roosuhkruga ja heledam siirup on tehtud tavalise, valge suhkruga. Retseptivihjed olid juba eelmises postituses SIIN. Kuna eelmisel korral pigistasin siirupisse sidruni- ja laimimahla ning kestad jäid järgi, seda enam, et ega päris kuivaks ikka ei suuda neid pigistada, siis seekord olin targem. Milleks üldse pigistada, kui nagunii pärast ju nõrutan ja kurnan kõike. Ehk siis eelmisel korral pigistatud kestad hoopis lõikasin seekord viiludeks ja sain seega siirupikeetmisel kõik kenasti ära kasutada. Heledam siirup sai sidrunit lisaks, tumedam sai endale kõik laimi. Märgistamise või siltide juurde veel jõuan...

Kas see on mustikatrükk?

Nii kahju, et ma eelnevad neli paberit ikkagi ära viskasin. Mustikad olid puhastamiseks kallatud

 suurtele kandikutele ja kui töö tehtud, siis tuli nähtavale kaunis mustikakunst aluspaberil! 

Teisi toredaid taustasid, niisama erinevate värvidega, aga ka soolaga, 

tee ja kohviga leiab tööde alt kalligraafia teemasildi juurest siitsamast: 

https://kauniskordumatu.blogspot.com/search/label/kalligraafia

Päevaliiliate aeg

Salmistu ranna loojang

Siirupitegu

Angervaksasiirup valge suhkru ja laimiga; põdrakanepisiirup pruuni suhkru ja sidruniga.

Angervaksasiirupi retsepti ja nõuanded korjasin Tuuli Mathieseni blogist siit: 

https://tuuliretseptid.ee/2016/07/angervaksasiirup-kesksuvine.html/

Põdrakanepisiirupi nõuanded noppisin Andrus Talvarilt siit: 

https://d-kokaraamat.ee/retseptid/podrakanepi-siirup/

Hõbeleeriõhtuks vaarika-brita

Üle pika aja metsas

Juulikuu õiteilu, sest on liiliate aeg

Päikesetõus kohe algava vihmasabinaga klassikokkutulekujärgsel hommikul

Laulupeo tunnetega, juubelipidu #minuarm

Kõik sai alguse sellest, et ostsin laulupeolt selleaastased märgid. Mul meenus, et mul on kodus oma mälestustekastis ka ühed märgid ja oma kaelakaartidele sarnaseid kaarte olin samuti laulupeonädalal kusagil lehes trükituna just näinud. Leidsingi. Kaelakaardid on aastatest 1993 ja 94. Märgid aga 6. ja 7. noortepeost, sealjuures varasem märk on veel ENSV ajast siis. Veel keskkooliaegseid asju lapates leidsin mõned vihikud ja tööõpetuse vihiku vahel olid alles rahavariiete käiste muster ja kangale kandmise lehed. Mäletan, kuidas valu, vaeva ja pisaratega valmisid ühe lõpueksamina keskkooli lõpetamiseks minu enda tehtud rahvariided. Seelikukanga ostsime, käiste niplispitsi tegi suurepärane ja osav naabrinaine Anu Karjatse, kõik ülejäänu on aga õpetaja Laine Kadajase juhendamisel mu enda tehtud. Koti tegin vist mingi aeg õpetaja Eve Rada juhendamisel. Kuna keskkooli lõpetasin, olles vaid 17 aastane, siis järlikult valmisid minu rahvariided enne seda. Praegu tagantjärgi olen muidugi üliuhke ja õnnelik tehtud töö üle, kuid uuesti alustada 

vist küll ei julgeks - tohutu töö. Aga laulupidu heliseb nüüd hinges veel kaua, kaua...

Pildid klõpsis seekord Aiki, Rasmus oli kusagil ringi liikumas. PS! Rasmus on oma elu jooksul käinud kõikidel pidudel. 

Esimest korda käis peol umbes 2 kuusena, kui Aiki 1.klassi õpilasene kaare all laulis.