29/07/2016

Mets on helde

See on minu kodumetsa seenesaagi rekord, kunagi varem ei mäleta ma, et mets, kus olen kogu oma elu käinud, oleks varem andnud mulle nii palju kukeseeni. Väiksed grillämbrid olid kaasas pigem mustikatele ja pohladele, kuid marjadele sai saatuslikuks sundsöömine, sest seened vajasid ise ruumi. Ja nii said täis see suurem ämber ja kõik kolm grillämbrit. Edasi korjasime peast võetud puhvi sisse, seejärel läks kasutusse Rasmuse särk seljast ja kuna ikka ei mahtunud seened kuidagi ära, siis andsin ka oma särgi seentele. Nii saime möödunud nädalavahetusel metsast koju tuua 15 liitrit kukeseeni + veel väike grillämbrike männiseeni. Männiseentest sai üks kaste tehtud, kuid kukeseente puhastamisele kulus see õhtu ja järgmine hommik ning jätkus peale muude tööde seda puhastamist veel üheks pärastlõunaks. 

15 liitrit seeni = 15 karpi seeni.
Puhastamine ja praadimine oli tüütu, kuid metsas jalutamine on väga tore!

24/07/2016

Võtikmetsa käsitööpäev


Meie avastasime Võtikmetsa käsitööpäeva enda jaoks 2012.aastal. 
2013.aastal ei sobinud aeg ja me ei osalenud, kuid 2014. ja 2015.aastal oli see kindel suvepäev, oodatud ja ette planeeritud, et läheme. Nii ka sel aastal.
Ikka ja alati mõned üldised pildid.
Minu jaoks oli sel aastal kõige huvipakkuvam teema paberist punumine. Siin meie juhendaja tööd.
Seejärel natukene juttu, tööle värvi valimine (pulgad valmis tehtud, kile sees) ja nii see algas. 
Võtikmetsas on juba mitmendat aastat vaadata ka mõned loomad. Lahutamatu osa on murutraktorite krossi näidisshow. Rasmus käis selle vasakpoolsemaga ka ise sel aastal sõitmas. 
Rasmus osales kratinuku töötoas ja käis sõlmimas ka võtmehoidjaid. Alati ostab ta ka mõned õnneloosid, seekordseteks võitudeks olid lillepott ja pross ja veel ühed kõrvarõngad, mis sai kingituseks endale tädi Jane. Ka nukke oli kaks tükki, teise sai kingituseks Kaspar.
Mina suundusin kohe alguses paberpunumise töötuppa. Tööga tegime algust umbes kell 11.15 ja juba 15.45 oligi see lillepotisuurune korvike valmis :) 
Teist aastat valisime midagi kaasa ostmiseks ka keraamikaletist ja seekord sai selleks lepatriinuga seebialus. 

Kuumaaluse oleks sel aastal ilmselt jõudnud veel teha, kuid ülejäänud - võrkkiik, lilleampel ja ronimisredel olid kõik sedavõrd aeganõudvad tööd, et sai vaadata teiste omi, ise poleks jõudnud teha. Aga selle aasta teema - sõlmi sõlmides ühte põimudes - oli kindlasti põnev ja loodame taas kohtuda järgmisel aastal. Tänuga!