Juba enam kui 10 aastat! Ühel sügisvaheaja hommikul sätin end enne päikesetõusu rappa. Rohkem käinud Viru rabas, kuid vahel ka Kõnnu suursoos enne Paukjärve. Sel aastal oli mitu asja valesti, sest koolivaheaeg oli valel ajal, st nädala võrra hiljem. Tavaliselt on pime, seekord oli valge, sest sügisene kellakeeramine on juba möödas. On olnud väga külma ja libedat, seekord oli soe. Nädal hiljem tähendas ka päikese tulemise muutust, st päike tõusis valest kohast, see oli mitme kraadi võrra nihkes :) Ja päikest oli seekord väga vähe. Ilmateada näitas ilusat päikesetõusu, kuid tegelikkuses oli ees suur ja tihe pilveriba ning päikesetõus jäi vaid üürikeseks piilumiseks, enne kui see pilv ta peitu võttis. Kuid ikkagi - Viru raba, kus enamasti on koos tohutu rahvas - sellel hommikul olin täiesti üksi, vaikuses ja oma mõtetega, paar tihast vaid kaasa lendamas ja üks pisut suurem lind, keda vilksamisi nägin. Tornist ära tulles jõudis sinna üks inglise keelt kõnelev paar ja tagasi jõudes oli parklas 1 inimene veel. Aga muidu - rabarahu ja sügisilu iseendale.
