09/07/2019

Laulupeo tunnetega, juubelipidu #minuarm

Kõik sai alguse sellest, et ostsin laulupeolt selleaastased märgid. Mul meenus, et mul on kodus oma mälestustekastis ka ühed märgid ja oma kaelakaartidele sarnaseid kaarte olin samuti laulupeonädalal kusagil lehes trükituna just näinud. Leidsingi. Kaelakaardid on aastatest 1993 ja 94. Märgid aga 6. ja 7. noortepeost, sealjuures varasem märk on veel ENSV ajast siis. Veel keskkooliaegseid asju lapates leidsin mõned vihikud ja tööõpetuse vihiku vahel olid alles rahavariiete käiste muster ja kangale kandmise lehed. Mäletan, kuidas valu, vaeva ja pisaratega valmisid ühe lõpueksamina keskkooli lõpetamiseks minu enda tehtud rahvariided. Seelikukanga ostsime, käiste niplispitsi tegi suurepärane ja osav naabrinaine Anu Karjatse, kõik ülejäänu on aga õpetaja Laine Kadajase juhendamisel mu enda tehtud. Koti tegin vist mingi aeg õpetaja Eve Rada juhendamisel. Kuna keskkooli lõpetasin, olles vaid 17 aastane, siis järlikult valmisid minu rahvariided enne seda. Praegu tagantjärgi olen muidugi üliuhke ja õnnelik tehtud töö üle, kuid uuesti alustada 
vist küll ei julgeks - tohutu töö. Aga laulupidu heliseb nüüd hinges veel kaua, kaua...
Pildid klõpsis seekord Aiki, Rasmus oli kusagil ringi liikumas. PS! Rasmus on oma elu jooksul käinud kõikidel pidudel. 
Esimest korda käis peol umbes 2 kuusena, kui Aiki 1.klassi õpilasene kaare all laulis.