Kuna lapsed hakkasid näpunukulinde viltima, siis mõtlesin, et mis minagi tühja istun. Teen ühe lihtsa punase südame. Lastel oli aga pikk ja vaevarikas töö ette võetud ja minu süda sai liiga kiiresti valmis. Tegin midagi veel. Südamest sai lihtne lepatriinu hoopis.
Rinnanõel sai taha õmmeldud ja kaunis pross oligi valmis.
Poisid tegid toonekure ja öökulli, millega on nüüd tore mängida.
Peale viltimist suundusime uue töölaua taha. Luud, hambad ja rannakarbid. Rasmus tegi kaks riputist - ühe hambast ja teise luust; Jane tegi luust juuksenõela, Marten tegi vanaemale rannakarbist kaelaehte ja minagi lihvisin ja silusin üht rannakarpi.
Siin esimesel pildil ongi üks lihvimata, natukene lihvitud ja pärsi palju lihvitud rannakarp. Kaunis sinene värv on algselt peidus :)
Viimasel pildil koolitaja tehtud ehted.
Ostsime ka õnneloosi pileteid. Seekordsed Rasmuse valitud numbrid olid alati samad ja meie võitudeks olid külmkapimagnetid. Ja ei suutnud ära tulla ka keraamikat ostmata, sest see südamepitsiga vaagen oli just "minu vorm" ja võlus see mind oma jooksva mustriga. Tänud Eelika keraamikale.
Teised selleaastased töötoad lisaks meie viltimisele ja luust ehetele ning rannakarpidele olid veel: nahast vaipade töötuba, sarvedest nikerdamise töötuba, nahast kukru töötuba ja jäärakoti nahast kukru töötuba. Kogu käsitööpäev kandis nime "Loomast loodud".