Uue kooliaasta tervitustega

Śokolaadide vahele, lillekimbu sisse, tordi peale jne.

Seenepäev

Nagu ikka- mõned iludused ilu pärast pildi peale püütud ja maitsvad seened korvi korjatud. Imeline seenerikkus tööl ja kui töö soosib veel metsajalutuskäiku ette võtma: kukeseeni, puravikke, porgandi- ja kuuseriisikaid, mõned tõmmuriisikad, pilvikuid jm. Pool korvi seeni naksti olemas, sest korv on ju seeneajal kogu aeg autos käepärast võtta (nuga küll polnud). Lisaks hoolimata lõunasest vihmast jätkus seenekorjamist veel pealelõunakski - taas lai valik eri liiki seeni ja minu kõige suurem kivipuravike saak, mida kunagi korjanud olen.

Kaastunne...

Õnnesoovid südamest, kaart mullijoogipudelile

Magus õnnesoov

Seeneaeg

 

Ma päriselt mõtlesin, et ma sel aastal metsa seenele ei lähe (sest eelmisel aastal oli megahea seeneaasta ja puudust ega vajadust ei ole). Aga appi, kui raske oli selle mõtte juurde kindlaks jääda. See pole võimalik! Seekord seeni kokku umbes 12 liitri jagu - peotäis pilvikuid, kuigi neid oli metsas veel ja veel; umbes liitri jagu männikaid - kui kasvasid, siis hulgakesi koos, pigem siiski veel vähe; siis veel suur kausitäis mitmesuguseid puravikke ja loomulikult ülekaalukalt palju kukekaid. Ja õhtune seenelõhn pannilt podisedes on imeline...

Õnnesoovid

 

Augustikuisele taasiseseisvumispäevale mõeldes... Taustad keefiritrükis. 

Augustikuu tordid on hoopis teist värvi kui südasuvised...

Õnnesoovidega

Õnnesoovidega

Teksasinine taaskasutusprojekt

See mõte on mu meeles mõlkunud ammu, vanad teksapüksid olen varasemalt kõrvale tõstnud. Kui selle suve noorteka laagriks sai kevadel kokku lepitud mere teema, siis oli asi otsustatud - meresinine teksa, mere äärest korjatud kivid ja kui edaspidigi sõpradega mere äärde minna, saab mängu ühes haarata. Seega sai meisterdamise töötoa teemaks trips-traps-trulli mängu tegemine. 

Kokku kulus kolm paari pika säärega teksapükse. Lõikasin säärte otstest umbes 15 cm pikkused jupid ning õmblesin kokku ühe otsa. Teisest otsast püüdsin ilu pärast harutada narmaid. Seejärel lisasin paela, et mängukott kokku tõmmata, kui ei mängi. Peale joonistasin kangavärviga ruudustiku. Nõndanimetatud mängunuppudega on lõpmatult võimalusi - rannas võib mängida ju ka teokarpide/ rannakarpidega; käbidega, puuokstega vm, meie mängisime kividega. Minu esimesel mängul polnud vaja kive eristadagi, sest need on looduslikult eri värvi - on tumedad ja heledad kivid, kui kivid aga sarnased, siis saab need lihtsa vaevaga eristada kas värvi, küünelaki vms. Mõni laps värvis kivi täiesti ära, mina tegin täpid peale. Tähtis on, et värvid oleksid hästi eristatavad, vastandvärvid sobivad hästi. Laagri lõppedes sai iga laps oma mängukoti kaasa. Loodan, et mängud kuluvad mängimiseks! Head mängulusti!